Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees
„Ülalt alla“ käsu peale innovatsiooni käskides põrkutakse millegi vastu, mida nimetatakse informatsiooniprobleemiks. Lühidalt öeldes seisneb see selles, et olgu võim kui valgustatud ja intelligentne tahes, pole tal kunagi sellist kogust informatsiooni, mis on olemas suurel indiviidide kogumil ehk turul. Seetõttu on plaanimajandus määratud alati lisaks muudele probleemidele sisendinfo ebapiisavuse tõttu läbikukkumisele. Kuna „ülalt alla“ innovatsioon on plaanimajanduse oluline osa, siis kukub tavaliselt läbi ka see, kirjutab Postimehe arvamusportaali Fookuse „Raha ja majanduse“ toimetaja ja Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel.
Inimene on huvitav olend. Nimelt on tal võime unustada päris kiiresti teatud ebaõnnestumised. Veelgi enam – päris tihti on ebaõnnestumised küll meeles ja hästi teada, kuid vaatamata sellele võetakse varem ebaõnnestumis(t)eni viinud käitumismuster ning rakendatakse seda kirgliku jonnakusega, lootes millegipärast varasemast erinevaid tulemusi.
Üks koht, kus selline muster korduma kipub, on võimulolijate igavene arusaam sellest, et tegelik innovatsiooni allikas on nemad ning innovatsioon tekib kohe, kui selle tekkimiseks käsk antakse – või moodsamal ajal käsk „nügimisena“ vormistatakse.
Loe kogu artiklit siit.
