Juuli algul toimus üheksandat korda Investeerimisfestival. Sellest võtsid teiste seas osa Redgate Capitali partner Valeria Kiisk ja Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel. Koos vastasid nad Q&A sessioonis majandust puudutavatele küsimustele ning Peeter osales ka börsihuntide paneeldiskussioonis.
Valeria ja Peetri esinemist saate kuulata siit (kokkuvõte siin) ning siit saate lugeda kokkuvõtet paneelist.
Küsisime ise ka osalejatelt küsimusi, siit näete kokkuvõtteid vastustest.
Vastanute vahel loosisime välja tund aega nõustamist Peeter Koppeliga.
Samuti oli festivalil osalejatel võimalus meie eskpertidele küsimusi esitada.
Mõned küsimused, mida esitati, ja meie vastused:
Kuidas vananev ühiskond mõjutab majandust?
Vananev ühiskond mõjutab majandust mitmel viisil ja olulisel määral. Esiteks, riigi kulutused sotsiaal-, pensioni- ja tervishoiusüsteemile selgelt kasvavad. Arvestades seda, et juba praegu on riigi kulutuste tase paljudes riikides problemaatiline, on oodata probleemide süvenemist ja võimalik, et ka maksutõuse. Teiseks väheneb tööjõu tootlikkus, kui väheneb töötavate inimeste arv ning tööturult lahkub üha rohkem inimesi, kes on n-ö oma tootlikkuse tipus. See aga on juba majanduskasvu kui sellise jaoks problemaatiline. Kolmandaks muutuvad ühiskonna tarbimisharjumused, sest erinevate generatsioonide tarbimisharjumused on selgelt erinevad ning ühiskonna vananedes pääsevad domineerima viimased. See võib mõjutada ja ilmselt ka mõjutab kõike alates teenindussektorist kuni kinnisvarahindadeni.
Demograafilise pildi muutumisel ei jää meile muud üle, kui kohaneda. See tähendab, et inimene peab töötama ilmselt senisest kauem, tegelema elukestva õppimisega ja võtma senisest suurema vastutuse pensioniks investeerimise eest. Kõik see tähendab aga ka seda, et inimene peab võtma ka suurema vastutuse oma tervise eest, et eeltoodu osutuks võimalikuks. Jah, tehnoloogia (sh tehisintellekt) ja mõnes piirkonas ka immigratsioon võivad väheneva tööjõu probleemi aidata lahendada, kuid see tähendab, et nende teemadega peab tegelema juba täna. Meie soovitus: hoia oma tervist, investeeri ning arenda pidevalt oma oskusi ja teadmisi!
Kuidas mõjutab fear and greed indeks Baltikumi aktsiaturgu?
Hirmu ja ahnuse indeksi mõju kohalikule turule on ilmselt üpriski hoomamatu. Võrreldes suuremate turgudega on Baltikumi kapitaliturg väiksevõitu, madalama likviidsusega ja turul ei tegutse kriitilise massiga investeerimisfonde, millest (globaalse) hirmu kasvades hakkaks raha välja voolama viisil, mis sunniks fonde siin aktiivselt müügipoolele asuma.
Samuti paistab tõusvate intressimääradega koos olevat läbi saanud keskkond, kus erinevate varade kõikumised on tugevas korrellatsioonis – nüüd võib varaklasside vahel olla olulisi erinevusi.
Seega meie arvates ei õnnestu hirmu ja ahnuse indeksist kohaliku turu jaoks mingit tootlust parandavat mõtet välja pigistada, see töötab arenenud turgudel.
Leiate kõik küsimused ka meie Facebooki ja LinkedIni kontodelt.
