Peeter Koppel. Foto: Martin Pedaja
Euroopa poliitika eelistab moraalsete pooside võtmist reaalsuse tunnistamisele. Kallis energia, üleregulatsioon ja narratiivipõhine mõtlemine hävitavad konkurentsivõime. Kui ebamugavat statistikat ja kriitikat edasi ignoreeritakse, süveneb Euroopa majanduslik allakäik.
Nüüdseks juba tükk aega tagasi paisati voogedastusse selline filmikunsti “šedööver” nagu “Don’t look up!”. Filmi sisu seisnes põhimõtteliselt selles, et maailma ähvardab apokalüptiline sündmus, teadlased üritavad rahvale olukorra tõsidust selgeks, teha, kuid rumal(am) rahvas pigem ei usu ning poliitikud kipuvad lõpuks kõik n-ö ära käkkima, kirjutab Peeter Koppel.
Arusaadavad allegooriad, mis? Samas lähemal vaatlemisel oli film primitiivne dotseerimine ning patroneerimine ning rõõmu tundsid sellisest “meelelahutusest” küll ainult need, kelle maailmavaatele see pai tegi.
Loe edasi siit.
